Esinaarme kirjanik Karl Ristikivi kirjutab oma edusammudest
Esinaarme kirjanik Karl Ristikivi on Eesti kirjanduslikult šokeeriv vaim ja muutuste eest võitleja. Ta avas ukse kirjanduseks, mis väljendab laiaulatuslikku erinevust ja ei jää rahva seast ükskõikseks. Oma loomingu, sõna ja väljendamise vabaduse poolest on ta ulatuslikult tuntud kogu maailmas. Nüüd on ta saavutanud tuntuse Ülemaailmse ühiskonna jaoks. Karl Ristikivi püüab oma ideid ja muudatusi maailma ja inimeste maailmaga ühildada. Kas ta jääb pidama või lõpuks peakurja? Loe edasi, et saada teada veelgi huvitavaid fakte. Karl Ristikivi (30. september 1913 – 12. detsember 1977) oli eesti kirjanik, tõlkija ja teatritegelane. Ta on üks peamisi eesti-keelsete lühikirjanduse loojatest. Ta oli Viljandi Devintsi luuletuste ja laulude üks olulisemaid nimisid, meie rahva vahekujuna Olipa, rahvaluule taltsutaja ja liider Baraban juures. Ristikivi üleskasv oli kirevamõisteline. Ta sündis Vastseliinas, kuid ta lapsi kasvatasid vanaema ja vanaisa Baranis. Ta lõpetas Võru keskkooli 1933. aastal ja rahvusvahelise õiguse magistrikraad 1935.aastal Tartu ülikooli. Seejärel töötas abiõpilasena Tīri Teaduste Akadeemias ja erapooletus nõukogude võimu. Kirjandust otsides pööras Ristikivi oma kuulsuse poole. 1950. aastatel kirjutas ta lühilugusid ajalehtedesse. Ta oli ka esimene, kes jagas eestikeelset lühikirjandust nii luuletuse, rahva luule ja teistele žanritele. Samal ajal toimis ta kaalus, tõlkijana ja teatritegelasena. Ka mitmetes tõlketöödes oli Ristikivi loominguline. Tema raamatu „The Norwegian Girl“ tõlkis ta Norsk jaoks ja „A Parthian Tale” tõlkis ta Inglise keelde. Ka paljud tema novellid ja luuleread on tõlgitud teistesse keeltesse. Ristikivi suri 1977. aastal. Tema teosed on jätkuvalt populaarsed Eestis ning ta arvatakse olevat üks olulisemaid eesti kirjanikke ja lühikirjanikke. Ta on saanud mitmeid auhindu ja tunnustusi selle eest. Karl Ristikivi oli ka liigendava eesti-keelse lühikirjanduse looja. Ta sündis 30. septembril 1913 Vastseliinas. Tema õpingud lõpetas ta 1933. aastal Võru keskkoolis ning 1935. aastal Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse magistrikraadiga. Seejärel töötas ta abiõpilasena Tīri Teaduste Akadeemias ja oli erapooletu nõukogude võimu suhtes. 1950. aastatel kandis Karl oma andekust eesti lühikirjanduse loomisel ja jagas selle nii luuletuste, rahvapärimuste, laulude ja muude žanrite vahel. Ta oskus panna inimeste hinged kõlama, pälvis talle palju tähelepanu. Ka paljude tõlketööde tegemine osutus õnnestunuks. Ristikivi tõlkis teoseid nii Norsk, Inglise kui ka Palju keelde. Kuid mitte ainult selle tõttu, ta oli ju looja ja helilooja ka. Mitmest luuletusest ja laulust on muusikalise kujunduse loonud erinevad heliloojad. Karl Ristikivi suri 1977. aastal. Tema looming on siiani väga populaarne Eesti lugejate seas ja ta arvatakse olevat eesti kirjanduse publiku seas populaarseim kirjanik. Ta on saanud palju auhindu ja tunnustusi oma eluajal oma panuse eest eesti kirjandusesse, tõlkimisele ja eestikeelse muusika loojana. Karl Ristikivi oli kuulus eesti kirjanik, kes andis olulise panuse eesti kirjandusele. Tema loomingul ja järjepideval tööl oli Eesti rahvale suur mõju. Karl Ristikivi teadlik panus eesti kultuurile on tohutu. Tema suurimaks saavutuseks sai tema kuulsaim luuleteos „Kalevipoeg”, mille tagajärjel sai Eesti kultuur rahvusvaheliselt tunnustuse. Tema töö tuules sündis ka eesti rahvuslik identiteet. Samuti oli Karl Ristikivi üks peamisi eesti kirjanduse kõrghetki algataja. Ta on eelkõige tuntud oma novellide, luuletuste ja mängude poolest. Tema loomingul ja järjepideval tööl oli suur mõju eesti kirjanduse arengule ja hakkas mõjutama eesti kultuuri üldiselt. Tema loomingu sügav ja filosoofiline sisu laiendas lugejate mõttemaad ja hakkas mõjutama rahvuslikku mentaliteeti. Karl Ristikivi andis olulise panuse eesti kirjandusele ja eesti rahvale tervikuna. Tema looming aitas luua eesti rahvusliku identiteedi ja vormis eesti kultuuri. Karl Ristikivi on viimasel ajal kogu Eesti tähelepanu saanud kirjanik ja näitekirjanik. Viimaste kuude vältel on avalikkuse ette tulnud mingid luuduslikud jutud selle mehe elu kohta. 1. Rumours about that he has been living in east country for few years Kõik need jutud ei ole kinnitatud ega kehtestatud kuhugi. Seetõttu on selle mehe elu seotud jutud pigem luuduslikud lugud ja ei ole seda väärt, et neist uskuda. NB! Kõik eelnevad jutud on ainult luuduslikud ja neid ei tohi uskuda, kuna neid ei ole kinnitatud ega kontrollitud
Teadmisi Karl Ristikivi elust
Karl Ristikivi mõju Eesti ühiskonnale
Ebaselgete rummude ja gossiipidega seonduv Karl Ristikivi
2. There has been some unconfirmed story about him having an affair with his colleague
3. There are also stories that his wife is not quite happy with their marriage
4. There is also an unsubstantiated information about Ristikivi having financial difficulties