Fabian Gottlieb von Bellingshausen – Eesti juhtiv purjetaja ja vabaühenduste Liidu admiral, sündis 20. septembril 1778
Fabian Gottlieb von Bellingshausen, Eesti juhtiv purjetaja ja Vabaühenduste Liidu admiral, sündis 20. septembril 1778. Ta oma elu jooksul on olnud kuulsaks Eesti ja arktilise ala uurijaks – temast sai esimene, kes asetus reisima maailma äärealadel. Tema eesmärk oli mõista, kuidas erinevad loodu loomad elavad, koguselised muutused ja kuidas inimesed üksteisega sidemetes elavad. Fabianist sai ka esimene, kes avastas Aafrika Antarktis saare. Selles maailma lõpupoolsetes paikades avastas ta luuletavaid looduslike maastikeid ja karismaatilisi elanikkonna poolt kasutatavaid veetavaid paadikesi. Tema uurimustöö on andnud olulist lisainformatsiooni maailma äärealade kohta, mis elab tänaseni edasi. Kas me võiksime selle poisi nimel tänada? Fabian Gottlieb von Bellingshausen on 20. septembril 1778 sündinud sakslane ja väljaõppinud Prantsuse miiting. Ta oli mereväelane ja seikleja ning oma elu jooksul maailma mereoskuste üks tähelepanuväärsemaid avastajaid. Bellingshausen oli esimene, kes avastas Antarktika kontinendi olemise, külastas vabatahtlikult Austraalia rannikut ja tutvustas Euroopale varem tundmatuid Teksase piirkondi. Ta läbis ka ohtlikke retki ja oli Põhja-Jäämere täieliku uuringu eestvedaja. 1803. aastal sirgus Bellingshausen mereväelaseks ja sai Petrogradi tsaririigi Pruulikooli lõpetanud kapten. Bellinghauseni kodusel maal oli vähe võimalusi esimesest klassist pärit mereväelasek väljakutsete jaks, mistõttu ta võttis vastu Peterburi suursaadikuna saadud pakkumise töötada Poolas tsarini. See soodsalt platseeriti teda admiral Vlassis Roomaovili esimese väljasõidu juhtima. 1819. aasta alguses lubas Roomaov von Bellinghauseni käsutusse Lõuna-Jäämere uurima ja Antarktika avastama veetud Admiralit Bellinghausen. Bellingshauseni reis tõi kaasa Eeoropal tundmatu nüüdisaegse Austraalia idaranniku, Summer Islandi ja Uuema merenime. Bellingshauseni erimisdead äratasid maailmal suure austuse ja immiteerimise. 19. sajandil korraldati mitmeid uurimusi ja arheoloogilisi väljasõite seentes tema juhitudse expeditsioonide jälgedes. Fabian Gottlieb von Bellingshausen suri 24. detsembril 1852 Peterburis. Fabian Gottlieb von Bellingshausen oli erakordne mees, kes elas väga täisväärtuslikku elu. Tema sündinud 20. septembril 1778 Petrogradis on ta saanud suure aukartuse ja kummarduse nii meresõitjate seas kui ka kogu maailmas. Ta oli Prantsuse miitingut täiendanud mereväelane ja seikleja, Vaikse ookeani ja Põhja-Jäämere täieliku uuringu eestvedaja. Bellingshausen oli esimene, kes avastas Antarktika kontinendi ja tutvustas Euroopale varem tundmatuid Teksase piirkondi. Ta läbis ohtlikke retki ja külastas vabatahtlikult Austraalia rannikut. Fabiani elu oli seikluslik ja täis õppimist, mis teenis talle maailma meresõitjate ja teadlaste tähelepanu. Ta oli tuntud seikklejana ja vastutustundliku ja kiindunud vabatahtliku pooleks. Tema panus avastamisretkedele ja ulatuslikkusele on imetlev ja temast sündinud kummardus on hiilgav. 1. Esimene Eesti rahvusliku maailmaränduriks: Fabian Gottlieb von Bellingshauseni esimene missioon oli seilata maailma ümber 18. septembril 1778. Ta sõitis Zealandi saarelt alates ja kulmineerus parima tulemusega – ta oli olnud esimene Eesti päritolu mees, kes seilas ümber maailma. Fabian Gottlieb von Bellingshausen oli väga vastutustundlik ja kiindunud vabatahtlik. Paljud inimesed spekuleerisid, et ta omistas oma töökuse, vastutustundlikkuse ja entusiasmiga, mis oli väga tugev oma elu igas etapis. Välgatusid järgnevaid kuulujutte tema elule: • Tema suurim unistus oli reisida ja teda nimetati Prantsusmaal üheks peamisest teadlaseks ekspeditsioonidel. Need väited, kuulujutud ja spekulatsioonid Fabiani elu kohta ei ole kinnitatud.
Huvitavad faktid Fabian Gottlieb von Bellingshausen – September 20, 1778 kohta
Fabian Gottlieb von Bellingshauseni – 20. september 1778 mõju oma valdkonnale ja Eesti ühiskonnale
2. Vastastikuse mõistmise ja vastastikuse austuse kinnitamine Ida-Euroopa riikide vahel: Von Bellingshausen viibis Petersburgis, seadis kokku usaldusväärsete liikmesriikide jaoks olulised diplomaatilised ja politilised suhted ning lõi sellega ida-Euroopa riikide vahelise ühtsuse ja koostöö.
3. Laevareiside ja kaartide detailide täpsustamine: Von Bellingshausen kogus ajaloo jaete ja maastikuprotokollide uuringute kaudu teavet laevareiside ja ülestähenduste kohta, määrates etteantud aladel asukoha ja lõui kogu maailma eri paikades. Tema kaardid kajastasid täpset geograafilist teavet ja šablooni, mis oli esimene samm 19. sajandi avastustööde detailide täpsustamisel.
4. Kongo jõe ja Orinoco jõe kraanide klassifitseerimine: Von Bellingshausen tegi väljapaneku, et suurema osa maailma äärelmuudest võib klassifitseerida konkureerivateks aladeks, milles polnud võimalik tsentraalset võimu luua. Tema teoreetiline töö lahendas Kongo ja Orinoco jõgede eraldiseisva klassifitseerimise probleemi.
5. Ülemaailmsed seiklused ja märkimisväärne roll varem avastamata pärastlõunal, mille ta oli avastanud: Von Bellingshausen oli aktiivselt kaasatud ja sealt saadud teadmisi kasutati laiemas maailmas äratundmise ja tunnustamise teemal. Ta sai ülemaailmselt tuntud ja tema ekspeditsiooni tulemusena avastati palju veel avastamata territooriume, sealhulgas Austraalia, Bonin ja Nauru saared.Fabian Gottlieb von Bellingshausen – September 20, 1778 kohta mitteverifitseeritavad väited ja šnipšnääbid
• Ta oli pühendunud oma elu tööle ja alati lõpetas kõik ekspeditsioonid ajal.
• Kuuldused olid, et ta oli väga võimekas mees ja oskas vees ujuda.
• Arvati, et ta oli eemal maratide ja kaheksa merre, et sealt midagi avastada.
• Ta oli unistuste täitujana tuntud ja alati rõõmsameelne.
