“Jaan Kross, briljantne eesti kirjanik, pidevalt meelitab lugejaid”
Jaan Kross on Eesti peeneim kirjanik, kes oli ka 2009. aasta Times Magazine Person of the Year valik. Krossi stiilis on vaimne jõud ja erinevad kaudu meid ümbritsevatega sarnast. Ta on olnud väga edukas, saades nii rahvusvahelist tunnustust 1991. aastal, mil talle anti PEN Clubi preemia ja Thomas Manni preemia. Jaan Kross oma romaanides uurib moraalset dilemmat ja võib avaldada kriitikat silmapiiril ja poliitilistel keelul. Kui korterelamu aknast läheb vaieldamatult tema loomingu raames, milline oli tema loomingu varjatud mõte? Kas Jaan Kross põhistab, et vene keel ja kultuur võib mängida aktiivset rolli eesti identiteedis? Loe edasi, et oma silma peal hoida, et vastused. Jaan Kross oli eesti kirjanik. Ta sündis 2. novembril 1920 ja maeti Tallinna kalmistule 2008. aasta jaanuaris. Ta oli luuletaja, näitekirjanik, esseist, konverentside ja kirjanduskriitik. Jaan Kross matriks Taebla gümnaasiumis, mille ta lõpetas 1939. aastal. Reede hilisõhtul oli ta töötanud Tallinna linna büroos. Neljateistaastasena töötas ta trükikojas selleks, et toetada oma vanemaid. Kross ühines Nõukogude Liidu armeega 1942. aastal ja sõdis vene julgeoleku vägede ja übekohtuniku teenistuses. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust 1947–1951.Jaan Kross oli traditsioonilise eesti kultuuri jätkaja ja lisaks oma loomingule võttis ta osa paljudest debattidest ja aruteludest. Jaan Kross alustas raamatu „Suur illusion” kirjutamist 1957. aastal ja see oli esimene kirjutis, mis keskendus Nõukogude Liidu terroritegevusele. See lugemine spetsiifilisest ajajärgust võib tunduda reformidele vastu hiilivana. Kross tuli ajalole vastu töötades Tartu Ülikoolis ja kirjutades anti-kommunistlikke luulelinde ja novelle, kus ta käsitles ajaloolisi teemasid. Krossi looming lõi suuresti küsimustegu, rahvusriiklikkuse ja vaimu lõputu vabaduse, mistõttu ta oli paljude eestlaste ülemaailmse austaja ja sümbol ning ühe eesti parim kirjanik. Ta võitis mitmeid lugemise ja autori ning ta oli ainukese eestlane saanud Goethi Preemia. Tema viimane antoloogia “Võimatu aroom” ilmus 2008. aastal pärast tema surma ning see sisaldas kolme tema luuletust ja 21 tema esseed, milles Kross mõtiskles eestluse üle ja võttis seisukohta eesti kultuuri ja ajaloo kohta. Jaan Kross oli eesti kirjanik, eseist ja kriitik, sündinud 2. novembril 1920 Taeblas. Ta oli tippismineja, kes matriks Taebla gümnaasiumis, mille ta lõpetas 1939. aastal. Neljateistaastasena töötas ta trükikojas, selleks, et toetada oma vanemaid. Kross ühines Nõukogude Liidu armeega 1942. aastal ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust 1947–1951. Kross oli modernse lääne mõtte tugev austaja. Ta oli Eesti kirjanike Liidu liige ja võttis osa paljudest debattidest ja aruteludest. Tema tööd viitasid selgete barjääride puudumisele keeles ja sümbolikas. Kross edukalt ühendas eesti folkloori ja klassikalise maaliteose eesti ajaloo tutvustamiseks. Kross oli esimene eestlane, kes võitis Goethe Preemia, et tähistada tema pikaajalist panust modernsele eesti kirjanikule. Ta võitis ka mitmeid lugemise ja autori auhindu. Krossi raamatud ja lood on tõlgitud peaaegu kõigisse Euroopa keeltesse ja mõnedes teistes keeltes. Kross oli tänapäeva Eestis tõesti muljetavaldav isiksus. Tema silmapaistva luule ja oma loomingu eest peetar suur austus. Ta elu näitas, kuidas ühiskondlikes ja poliitilistes piiridesse jäänud eesti inimene võiks saavutada rahvusvahelist kuulsust ja austust. Lisaks talle suurele mõjule kirjandusmaailmas toimub 19. novembril 2020 kokkutulek Eesti Kirjanike Liidu Estonia 100 juubelina mälestama tema elu ja loomingut. Jaan Kross, kirjanik, on oma loominguga jätnud eesti kirjandusmaastikule ajatu jälje. Ta poliitiline sidusus Eestis aastatel 1923-2007 on teinud temast rahva eneseteadlikkuse ülesehitamise jõudu. Kross on jätnud meieni püsiva jälje mitmesugustes valdkondades. Järgnevalt on toodud mõned tema kõige olulisemad saavutused: 1. Kross oli Eesti rahva eneseteadlikkuse ülesehitamise poolt väga aktiivne. Ta andis olulise panuse eestlaste kirjanduslikus ettevõtmises ja pidas silmas holist Eestit. Oma kirjanduses püüdis ta anda edasi eestlaste jaoks vajalikke sõnumeid läbi poliitilise kommentaari ja sotsiaalsete küsimuste arutamise. 2. Kross oli äärmiselt edukas romaanikirjanik. Üks tema kõige tuntumaid ja populaarsemaid teoseid on 1986. aastal avaldatud „Kolm krooni ja keskpäev“, mis kujutab kirjaniku potentsiaali luua puhast eestlastel põhinevat humanistlikku väärtuste süsteemi. 3. Kross publitseeris oma loomingut nii eesti kui ka vene keeles ja aidatud luua dialoogi Eesti ja Venemaa vahel. Hiljem kirjutas ta veel mitu raamatut, mis tutvustasid eesti ajalugu ja edukalt jäid kestma. 4. Kross oli Eesti kultuurikarjääri esile tõusnud nähtusele ja ta teoseid tegi paljude eestlaste jaoks nähtavaks ka välismaal. Tema töid on tõlgitud vähemalt 40 välismaal ja ta sai raputada eesti ulatuslikku kirjandusmaastikku ulatuslikul skaalal. 5. Kross oli Eesti esimene ametlikult suur riiklik literaryar. Ta saavutuste eest märgiti Krossi Eesti Vabariigi Teenetemärgiga ja 1997. aastal pälvis ta ka eesti rahvale edu eest tema kirjandusalased saavutused. Jaan Kross on Eesti kultuurilukku igavene jälg. Tema looming on rikastanud eestlastel tähendust ja lugesid tema raamatuid üle kogu maailma on saanud eesti ajaloo ja kirjanduse püsivaks osaks. Tema kogemusi ja tema tööd ei unusta eesti rahvas kunagi. Jaan Kross on viimasel ajal olnud kõnes kollektiivses avalikkuses. Järgmised väited on tehtud Jaan Krossi elu ümber: Kahjuks pole need juhtumiküsimused kinnitatud, nii et kõik eespool nimetatud väited peaksid olema põhjendamatult ebausklikud.
Ilu ja vaimsus – Saladused Kaasaegsest Meistriloost
Jaan Krossi Mõju Eesti Kirjandusele ja ühiskonnale
Kaasavööndite Uurimine – Ebatõendatud Valjuhääldamised Jaan Krossi kohta
* Ta oli äärmiselt pidulik ja juhulus, käies kohtub kuulsate näitlejatega ja filmiresidendiga.
* Ta oli üks rahvusvahelise tuumikgruppi, kus kohtusid rahvusvahelised eliidid.
* Tema kodu oli ümar ja uhke, sageli nähtav elu oli täisluksust.
* Tema kontor oli alati lõhnav ja uuendatud.
