“Jaan Tõnisson, Eesti Rahvastiku Autonoomia Teostajast Ajalooliseks Politoloogiks”
Jaan Tõnisson oli Eesti poliitik ja ajaloolane, kes jäi maailmale silma Eesti Rahvastiku Autonoomia Taotlejana aastal 1918. Ta oli nende inimeste hulgas, kes võitlesid Eesti Vabariigi iseseisvuse eest Nõukogude Liidu all. Ta oli ka kuulus arvukate väärikate eestlaste seast, kes ärgitasid rahvast liikuma sõltumatuse suunas. Jaan Tõnisson oli ka tuntud politoloog, kes omakorda hüüdis Balti riike ühinema ja tugevdama omavahelisi suhteid. Kuidas ta oskas tõusta oma poliitiliste vastaste ja ohtude ees, et saavutada oma iseseisvuse eesmärk? Jaan Tõnisson (16. juuli 1863 – 15. aprill 1937) oli Eesti poliitik ja õigusteadlane. Ta oli aastatel 1917–1922 Eesti Vabariigi president. Tõnisson on pärit Saaremaalt ja kasvas üles ühte baltisaksa kalurite perekonda. Ta lõpetas 1887. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning töötas esmalt riigivolinikuna, hiljem aga arstiabi ja õigusalaga seotud ametites. Tõnisson alustas oma poliitilise karjääri 1890. aastal, kui ta palus valimised Emmaste vallavanemaks. Ta asutas 1893. aastal Eesti Vabariiklik Maaparte, mis viis Eesti 27 aastat kestnud konservatiivse maaparte režiimi juurde. Sama partei tarvis ta esindas Eestit ÜRO algatumisel aastal 1919. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1917. aastal valiti Tõnisson riigipeaks. Ta oli esimesena, kes Eesti riigipea ametit pidas. Tõnisson oli vabariigi esimesel täiskogul ja oli juhina väga jõulise poliitikaga. Eesti suveräänsuse ja iseseisvuse teadvustamine oli tema jaoks eriti oluline. Tõnisson olulisemad õigusteaduslikud teosed on “Sümboolne juhendus inimlikkuse eetikale” (1925) ja “Iseseisvuse mõõtmine” (1917–1919). Ta oli ka EDK liige ja õpetas algselt Balti- ja Siuu nimel Charkovi Ülikoolis. Tõnisson ei olnud ainult Eesti Vabariigi president, vaid ta oli pikema aja vältel vabariigi ja erakondade kaitsja. Jaan Tõnisson on üks tähtsamaid eestlasi, kes on pühendunud Eesti poliitilisele tulevikule, selle aja ja meie praegustele põlvkondadele. Kõik, mida me teame Jaan Tõnissoni elust, on teadmine tema poliitilisest karjäärist ja iseseisvuse teadvustamisest. Jaan Tõnisson oli Eesti Vabariigi esimene president aastatel 1917–1922. Ta oli kesteva konservatiivse maaparte üks asutajaid, mille ta asutas 1893. aastal Eesti Vabariikliku Maapartei nime all. Ta oli Eestit esindades üks algatusi ÜRO loomisel 1919. aastal. Tema poliitikaaeg tõi kaasa õigusteaduslike teoste “Sümboolne juhendus inimlikkuse eetikale” (1925) ja “Iseseisvuse mõõtmine” (1917–1919). Ta oli edasimüüja õpetamisel Charkovi Ülikoolis ning oli oma riigi ja erakondade kaitsja. Eesti poliitik ja õigusteadlane, Jaan Tõnisson, on üks olulisemaid eestlasi meie aja ja meie praegustele põlvkondadele, kes on andnud meile Eesti suveräänsuse ja iseseisvuse. Pärast valimisi Emmaste vallavanemaks, oli Tõnisson tegutsenud konservatiivse maaparte liidrina, sealhulgas Eesti Vabariikliku Maapartei loomisel. Tal oli oluline roll Eesti Vabariigi loomisel, mille tulemusel ta sai esimese Eesti riigipeana. Selle aja jooksul on ta kirjutanud ja seadnud aluse oma õigusteaduslike teoste jaoks. Tema poliitiline märgi ja tema töö andis inspiratsiooni meie praegustele põlvkondadele. Jaan Tõnisson on üks Eesti poliitika silmapaistvamaid nimesid 19. sajandil. Tema poliitilised saavutused on eestlaste jaoks väga olulised ja olulised. 1. Poliitiliste reformide arendamisel oli Jaan Tõnissonakil oluline roll Eesti vabariigi taastamisel. Ta on üks võtmekaitsjaid, kes andsid meie riigile poliitilise iseseisvuse. 2. Jaan Tõnisson oli esimene Eesti vabariigi peaminister. Ta pani aluse tulevastele juhtide ja juhtidele, kes lõid aluse püsivale ja kindlale Eesti riigile. 3. Tema olulisi võite eestlaste õiguste taastamisel. Jaan Tõnisson lõi uue seaduse, mis piiras aadli võimu Eestis, pakkudes eestlastele enam õigusi ja vabadusi. 4. Põhiseaduse kodifitseerimine. Ta andis eestlastele parema ja õiglasema õigussüsteemi. 5. Tõnissonaidpidu suurendlõi ka Eesti majanduslikku arengut. Ta reageeris kiiresti muutuva majanduspoliitika väljakutsetele, andes Eesti elanikele võimaluse juurdepääsu tehnikale ja parematele ressurssidele. Kokku oli Jaan Tõnissoni poliitiline ja sotsiaalne panus väga märkimisväärne ja oluline. Tema tegevused andsid Eestile poliitilise iseseisvuse, taastas eestlaste õigused, kodifitseeris põhiseaduse ja parandas majanduslikke võimalusi. Tema saavutused on Eesti vabariigi ja selle elanike jaoks alati ära tuntud ja hindamatud. Kõik räägivad Jaan Tõnissoni elust pealkirjade all, mis liiguvad botaanikaaedade ja teiste püstitatud kohtade vahel – Siin on mõned kuulujutud, mis on liikunud Jaan Tõnissoni elu kohta: • Jaan Tõnisson on Tartus seltskonna eest vastutama jäänud tantsupartei ees, kus ta oli keskel. • Jaan Tõnisson on sel aastal reisinud kõikjale Kagu-Euroopas ja on harjunud mängima high-stakes blackjacki mängijana. • Uudiste järgi on jaendatud selle kohta, kas Jaan Tõnisson on osaleda varjatud õhtusöögi koosolekutel, mis võivad hiljem põhjustada poliitilist skandaali. • On räägitud, et Jaan Tõnisson on käinud regulaarselt kummituslike kohtade ülevaatusel, mis on kõigile sotsiaalmeedias teadmiseks. Kahjuks ei ole need kuulujutud tõestatud, nii et need peavad jääma teatud kahtluse alla ikka.
Põnevad Faktid Jaan Tõnissonist
Jaan Tõnisson Autonoomia Teostamise Panused Eesti Rahvastikule
Kuulujutud ja Hõljukid Jaan Tõnissonist Küüniliselt
“Jaan Tõnissoni elu ei ole nii suitsu ja peeglid, nagu ta üritab meid veenda!”
